Uudised

Koolitus toimub kahel päeval  6. ja 15. aprillil. 
Koolituse läbimisel väljastab EVL tunnistuse, millel on märgitud ka täiendõppe punktid (Eesti Ehitusinseneride Liidult). Antud koolitus annab 13 TP (inseneri täiendõppe punkti) Koolitus toimub BBB veebikeskkonnas. Koolituskava ja informatsioon koolituse kohta asub Veeinseneride Liidu kodulehel http://www.veeinsener.ee/?id=8
Lisainfo: Lauri Lokko, lauri@veeinsener.ee
 

PTA koostöös MEM-iga on koostanud abistavad materjalid:
1.      Maaparandusühistu asutamiseks, et olla abiks huvilistele, kes soovivad MPÜ-d luua.
2.      Maaparandusühistu tegevuskava koostamiseks, et olla abiks olemasolevatele ühistutele.
Dokumendid lisatud.
 
Vajalik info maaparandusühistutele ka PTA kodulehel 
https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/maaparandus-ja-kasutus/uhistud
 

Maaeluministeerium koostöös Põllumajandus-ja Toiduametiga korraldas 23.03.2021. a veebis infohommiku MAK meetme 4.3.2 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ tutvustamiseks. Ettekannetega saab tutvuda pikk.ee kodulehel
Põllu- ja metsamajanduse taristu infopäev - MES nõuandeteenistus (pikk.ee)
 

2015 aastast alates toetatakse ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames 43 miljoni euroga, eesmärgiga korrastada maaparandussüsteemid ja suurendada sellega maatulundusmaa viljelusväärtust. Ka 2021. ja 2022. aasta sügisel on võimalus toetust taotleda. 2021 aastal on plaanis toetust anda 7,6 miljonit eurot.
Maaparanduse investeeringutoetusest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Reena Osolin.
https://maablogi.wordpress.com/2021/03/09/2021-aastal-maaparanduse-investeeringutoetuse-saamiseks-stardi-juba-martsis

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kinnitada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 muudatusettepanekud, et lisada arengukavasse täiendavalt 258,5 miljonit eurot Euroopa Liidu rahastust ning muuta meetmete võtmise tingimusi üleminekuaastateks 2021 ja 2022.
Peamised arengukava muudatusettepanekud seisnesid täiendavate Euroopa Liidu vahendite jagamises arengukava meetmete vahel (kogusummas 258,5 miljonit eurot) ning meetmete rakendamise tingimuste muutmises üleminekuaastateks 2021 ja 2022. Kuna „Euroopa Liidu uue eelarveperioodi pikaajalise eelarve läbirääkimised venisid ja ka järgmise, 2023. aastal algava perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised ei ole veel lõppenud, tuleb aastatel 2021 ja 2022 maaelu arengu toetusi anda veel praeguse perioodi maaelu arengukavade kaudu, kasutades selleks uue ühise põllumajanduspoliitika esimese kahe aasta vahendeid.
Uued vahendid on kavas suunata arengukava olemasolevatesse meetmetesse. Lisanduva 258,5 miljoni euro hulgas on kavas üleminekuaastateks eraldada täiendavalt 13,65 miljonit eurot ka meetme 4.3  (4.3.1 ja 4.3.2) rakendamiseks. Meetme 4.3.2. taotlustingimustes muudatusi planeeritud ei ole. Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 mudatuste kohta lugeda eelnõude infosüsteemist.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt ning üleminekuaastate toetustest Maablogis.

Uudise koostas. Hannes Puu

Seoses COVID pandeemiaga toimus ICID aastakoosolek 2020 aastal virtuaalselt. Koosolekul osales Hannes Puu, kes on ESTCID esindaja ICID-s ning lisatud on tema poolt koostatud kokkuvõte.

9.septembril 2020 toimus Eesti Maaparandajate Seltsi 25 aastapäevale pühendatud üritus "Tõde ja õigus maaparanduses". Kokku tulnuid tervitasid sõnavõttudega Eesti Maaparandajate Seltsi juhatuse esimees Toomas Timmusk ning Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kes Eesti Maaparandajate Seltsile palju õnne, tervist ja nooruslikku pealehakkamist oma sõnavõtu lõpetades, soovis.
Ettekannetega esinesid Mati Tõnismäe, Toomas Timmusk, Jaanus Marrandi ja Hannes Puu. Ürituse ja ettekannete kandva teema võib võtta kokku lausepaariga "Tõde ja õigus maaparanduses" ning "Kuidas edasi, Eesti maaparandus?. Ettekanded ja sõnavõtud olid sisukad ja kõnetasid kõiki kohale tulnuid. Ettekannetes võeti kokku Seltsi 25 aastane tegevus, anti ülevaade Soome põllu- ja metsamaa maaparanduse uutest arengusuundadest muutuvas keskkonnas, räägiti millises seisus on Eesti maaparandus täna, kus on kitsaskohad ja millised oleksid lahendused. 
Maaeluministeeriumi poolsed tänukirjad ja meened märkimisväärse panuse eest Eesti maaparandusse ja seoses Seltsi 25. aastapäevaga anti Urve Väinale, Tõnu Mugrale, Toomas Timmuskile ja Enn Bannerile ning tänumeene Mati Tõnismäele.  Seltsi tänukiri, tänuväärse töö eest Eest maaparanduses ja seoses Seltsi auliikmeks määramisega, anti Ürjo Sihvrile.
Juubeliürituse lõpetas  ühine tordisöömine ja teadmine, et kui vanaviisi enam jätkata ei saa, tuleb leida uued lahendused maaparandussüsteemide ja eesvoolude korrashoiu korraldamiseks, et Eestimaa  põldudel saaks kasvatada saaki, metsad oleksid tootlikud ja keskkond hoitud.
Üritus sai kajastuse meedias. Vikerraadio uudistenupp https://www.err.ee/1133124/muutunud-kliimaolud-nouavad-muutusi-ka-maaparanduses
Rubriigis "Tegevused" saab tutvuda ettekannetega http://www.emps.ee/uus/?q=viewettekanded ja  fotogaleriiga http://www.emps.ee/uus/?q=viewgalerii
Kokkuvõte: Imbi Silde