MAAPARANDUSE ARENGUKAVAD
Koit Alekand
Sissejuhatuseks
§
Räägitakse neljast arengukavast – 1938; 1949;
1978 ja 2000.a. Käesolevaga kirjeldame neist kolme saamislugu.
§
Iga arengukava tuleneb ajastu poliitilistest
seisukohtadest, sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja autori arenguvisioonist.
§
Viienda arengukava koostamisel tuleks õppida
varasematest kogemustest.
|
|
|
|
1938 |
|
|
|
1. Poliitiline
taust
§
Vabadussõja tulemuse määras maarahvas.
§
Riigi ülesehituse prioriteet – põllumajandus.
§
Üks abinõudest – maaproletariaadi ja uustalunike
elukvaliteedi parandamine. Tänapäeva mõistes määravad elukvaliteedi terve
ja meeldiv elukeskkond, võimalus tööd leida, teenuste kättesaadavus ja head
liikumisvõimalused.
2. Ajastu
sotsiaal-majanduslik taust
§
Oli üleelatud kriisiperiood (1929-1934),
mille vältel:
-
oli tekkinud uus, väiketalunike klass;
-
saadud pinnakuivenduslike maaparandustööde
ja maaparandusliku ühistegevuse kogemus, kriisiajal hädaabitöödena.
§
1938.aastaks oli:
-
taludest juba 16% jõukaid, 43,5% keskmisel
järjel ja 40,5 % raskustega normaalseks toimetulekuks. Talude turutoodang
ulatus 62%-ni kogutoodangust;
-
eksporditi põhiliselt piimasaadusi, samuti
liha, seemnekartulit, mune, alkoholi;
-
tööjõu puudus maal (1933 – 13193 töötut;
perioodil 1922-1934 siirdus linna
~ 40000 inimest; 1938 – 3811 ja 1939 – 4756 poolakat põllutöödel);
-
põllutöö ajakulu vähendamiseks (masinate
kasutamine), söödabaasi suurendamiseks (kultuurrohumaad) ja „kraavihallidele”
tööandmiseks oli vaja maaparandust.
Kokkuvõttes oli olemas potentsiaal ja ka vajadus edasise
töö
planeerimiseks.
3. 1938.a.
arengukava
§
On olemas vaid 1938.a. Põllutöökoja Kongressil
esimehe A.Jürima kõnes öeldu, et „..üks miljon
hektarit maad ootab ülesharimist ja see töö tehakse 30 aasta jooksul”.
§
See on eesmärk! Aga kas oli olemas arengukava?
§
1943.a. täpsustus:
Maaparanduse
juhtivinsener Evald Toomingas: „…Selleks tuleb veel korrastada 2/3 eesvooludest
(2 x 8375 = 16750 km) ja kuivendada 85000 ha põllumajanduslikke maid”.
See
viitab, et oli olemas ka mingi vajaduse arvestus.
|
|
|
|
1949 |
|
|
|
1. Poliitiline
taust
§
Meile kõigile tuttav.
§
Huvitav fakt – juba 1940.aastal moodustati
ENSV Rahvakomissariaadi juurde erikomitee, mis pidi selgitama võimaluse
rajada 250-300 ha suurusi „soo-sovhoose” mis võimaldaks suurendada külvipinda
660000 ha võrra.
Miks?
2.
Sotsiaalmajanduslik taust
Üldiselt
tuttav, kuid tõstaks esile mõningaid fakte:
-
rahvas oli jäänud EW kodanikuks oma peremehetundega,
kuid kelle vastupanu oli 1949.aastaks täielikult murtud;
-
juba 1944.a. sügisel loodi endiste riigimõisate
ja tühjaks jäänud talude baasil sovhoose oma tootmisplaanidega – kokkutoodud
loomadel puudus aga söödabaas;
-
1945.aastaks oli võõrandatud 40116 omanikult
804660 ha maad, sh 191000 ha põllumajandusmaad;
-
Samaks aastaks oli vähenenud veiste arv 24%,
lehmadel 44%, sigadel 39%, lammastel ja hobustel 19%.
Miks rahvas nälga ei jäänud?
3. Arengukava
sünnilugu
§
Evald Toomingas (1943):
„…Omariikluse
ajajärk on Eesti põllumehest kasvatanud teadliku maaparandaja, kes võimaluste
avanedes kohe jälle asub poolelijäänud tööd jätkama senisest veelgi paremini
ja suurema hooga”.
§
Leiti see võimalus ja maaparandusega alustati:
-
1946 – esimesed talgud Saaremaal Lõõne
soos;
-
1947 – Kostivere sovhoosis;
-
1948 – Sadala ja Oidermaa sovhoosis.
§
„Punaseksvärvimise” motiivid – võimumeestel
poliitilised, maarahval „võimaluse” loomine.
§
1949.a. 17.jaanuaril tegi EK(b)P Keskkomitee
esimene sekretär Nikolai Karotamm NSVL Ministrite Nõukogu esimehele J.V. Stalinile
ettekande kolhooside loomise käigust Eestis. Ettekande 10.punktis on kirjas:
„Eesti NSV-s tuleb organiseerida laialdast melioratsioonitööd. Meil on vähemalt
680000 ha kuivendamiskõlbulikke soomaid, neist 350000 ha on juba osaliselt
varustatud kanalite ja kraavidega. Nende 35000 ha kuivendamine ja ülesharimine
tähendab seda, et me saaksime sealt
üle 500000 tonni rukist või võiksime pidada täiendavalt 350000 lehma, kes
annavad aastas ligi 35000 tonni võid. Tuleb alustada kuivendussalkade või
-brigaadide loomist Eesti MTJ-ide juures ja võimaluse korral luua spetsiaalsed
ekskavaatorijaamad.”
§
Samal aastal ilmus ka „Eesti NSV Ülemnõukogu
seadus soostunud maa-alade kuivendamise ja kasutuselevõtmise ning põldheina
külvikordade rakendamise plaani kohta Eesti NSV-s kõrgete ja püsivate saakide
kindlustamiseks ning loomakasvatajatele kindla söödabaasi rajamiseks”.
Viieaastaku
plaanina nähti ette järgmised tööd (tuh.ha) –
sarnased 1938.a. vajadustele
| Tööde nimetus |
1950.a. |
1951.-1955.a. |
| Kuivendussüsteemide
taastamine ja ümberkorraldamine |
4,0 |
46,0 |
| Põllumajanduslike
maade kuivendamine drenaažiga |
10,0 |
95,0 |
| Soostunud
heina- ja karjamaade põhjalik parandamine |
2,0 |
23,0 |
| Soostunud
metsamaade kuivendamine |
5,0 |
35,0 |
| Kuivniitude
ja karjamaade põhjalik parandamine |
4,0 |
46,0 |
| Kuivendatud
pindade kasutuselevõtmine põllumajandus-like
kultuuride alla |
10,0 |
115,0 |
| Kivide
koristamine |
5,0 |
85,0 |
§
Tööde juhtimiseks loodi ka Sovhooside Ministeeriumi
Maaparanduse Projekteerimise Ehituskontor, mida kureeris ministri asetäitja
Minna Klement ja kelle maaparanduslikuks nõuandjaks
oli jälle Evald Toomingas!
§
„Kraavihallideks” olid suures osas „Rahvavaenlased
ja bandiidid”, so kodukohast põgenenud taluperemehed ja metsavennad.
Järeldused:
-
arvestades Evald Toominga järjepidevat sekkumist
maaparandustööde planeerimisse võib väita, et ta oli initsiaatoriks ka 1938.aastal
ning 1949.aasta arengukava on vaid kohandatud variant 1938.aasta omast;
-
arengukava polnud „punaste propagandatrikk”,
vaid peremehetundega inimeste ettevõtmine.
|
|
|
|
1978 |
|
|
|
Eraldi teema.
|
|
|
|
2000 |
|
|
|
1.
Poliitiline taust
Kõigile
tuttav, kuid täiesti vastupidine 1938.a. omale:
- põllumajanduse
arendamine ja maaelanikkonna elukvaliteedi parandamine pole prioriteediks,
propageeritakse põllumaade metsastamist, erastatakse ärimeestele elukvaliteeti
tagav infrastruktuur.
2.
Sotsiaalmajanduslik taust
Maaelanikkond
on suures osas kolhoosnikustunud ja maaomanikud linnastunud.
3.
Arengukava koostamise eesmärk –
- kuidagimoodi
teadvustada võimuorganeid maaparandushoiu vajadustest. Sellest ka arengukava
sisu kvaliteet.
4. Tõsisele arengukavale sarnaneb rohkem 2005.a.
koostatud uurimistöö „Maaparandustööde investeeringuvajadus”.
|
|
|
|
2008 + |
|
|
|
1.
Valmimisaeg 2012
§
Vajalik ettevalmistusaeg;
§
Prognoositav EL uus põllumajanduspoliitika;
§
Peipsi veeseisu maksimum;
§
Selgemad kliima soojenemise ilmingud;
§
Loodetav majanduse tõusuperiood.
2.
Maaparanduse ülesanded 2013
§
Jätkuv maaparandushoid;
§
Meetmed põua- ja üleujutuskahjude leevendamiseks;
§
Keskkonnakaitse ja loodushoiu meetmete rakendamine
ka väljaspool maaparandussüsteeme.
Järeldus:
mineviku punane maaparanduse asendub rohelisega!