Uudised Põhikiri Liikmed Lingid Artiklid Ettekanded Galerii Kontakt
<div align="justify">MAAPARANDUSE ARENGUKAVAD</div>

MAAPARANDUSE  ARENGUKAVAD

Koit Alekand

 

Sissejuhatuseks

 

§  Räägitakse neljast arengukavast – 1938; 1949; 1978 ja 2000.a. Käesolevaga kirjeldame neist kolme saamislugu.

§  Iga arengukava tuleneb ajastu poliitilistest seisukohtadest, sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja autori arenguvisioonist.

§  Viienda arengukava koostamisel tuleks õppida varasematest kogemustest.

 

 

 

 

1938

 

 

 

 

1. Poliitiline taust

§  Vabadussõja tulemuse määras maarahvas.

§  Riigi ülesehituse prioriteet – põllumajandus.

§  Üks abinõudest – maaproletariaadi ja uustalunike elukvaliteedi parandamine. Tänapäeva mõistes määravad elukvaliteedi terve ja meeldiv elukeskkond, võimalus tööd leida, teenuste kättesaadavus ja head liikumisvõimalused.

 

2. Ajastu sotsiaal-majanduslik taust

§  Oli üleelatud kriisiperiood (1929-1934), mille vältel:

-         oli tekkinud uus, väiketalunike klass;

-         saadud pinnakuivenduslike maaparandustööde ja maaparandusliku ühistegevuse kogemus, kriisiajal hädaabitöödena.

 

§  1938.aastaks oli:

-         taludest juba 16% jõukaid, 43,5% keskmisel järjel ja 40,5 % raskustega normaalseks toimetulekuks. Talude turutoodang ulatus 62%-ni kogutoodangust;

-         eksporditi põhiliselt piimasaadusi, samuti liha, seemnekartulit, mune, alkoholi;

-         tööjõu puudus maal (1933 – 13193 töötut; perioodil 1922-1934  siirdus linna ~ 40000 inimest; 1938 – 3811 ja 1939 – 4756 poolakat põllutöödel);

-         põllutöö ajakulu vähendamiseks (masinate kasutamine), söödabaasi suurendamiseks (kultuurrohumaad) ja „kraavihallidele” tööandmiseks oli vaja maaparandust.

Kokkuvõttes oli olemas potentsiaal ja ka vajadus edasise töö

planeerimiseks.

 

3. 1938.a. arengukava

§  On olemas vaid 1938.a. Põllutöökoja Kongressil esimehe A.Jürima kõnes öeldu, et „..üks miljon hektarit maad ootab ülesharimist ja see töö tehakse 30 aasta jooksul”.

§  See on eesmärk! Aga kas oli olemas arengukava?

§  1943.a. täpsustus:

Maaparanduse juhtivinsener Evald Toomingas: „…Selleks tuleb veel korrastada 2/3 eesvooludest (2 x 8375 = 16750 km) ja kuivendada 85000 ha põllumajanduslikke maid”.

 

See viitab, et oli olemas ka mingi vajaduse arvestus.

 

 

 

 

1949

 

 

 

 

1. Poliitiline taust

§  Meile kõigile tuttav.

§  Huvitav fakt – juba 1940.aastal moodustati ENSV Rahvakomissariaadi juurde erikomitee, mis pidi selgitama võimaluse rajada 250-300 ha suurusi „soo-sovhoose” mis võimaldaks suurendada külvipinda 660000 ha võrra.

Miks?

 

2. Sotsiaalmajanduslik taust

Üldiselt tuttav, kuid tõstaks esile mõningaid fakte:

 

-         rahvas oli jäänud EW kodanikuks oma peremehetundega, kuid kelle vastupanu oli 1949.aastaks täielikult murtud;

-         juba 1944.a. sügisel loodi endiste riigimõisate ja tühjaks jäänud talude baasil sovhoose oma tootmisplaanidega – kokkutoodud loomadel puudus aga söödabaas;

-         1945.aastaks oli võõrandatud 40116 omanikult 804660 ha maad, sh 191000 ha põllumajandusmaad;

-         Samaks aastaks oli vähenenud veiste arv 24%, lehmadel 44%, sigadel 39%, lammastel ja hobustel 19%.

 

Miks rahvas nälga ei jäänud?

 

3. Arengukava sünnilugu

§  Evald Toomingas (1943):

„…Omariikluse ajajärk on Eesti põllumehest kasvatanud teadliku maaparandaja, kes võimaluste avanedes kohe jälle asub poolelijäänud tööd jätkama senisest veelgi paremini ja suurema hooga”.

§  Leiti see võimalus ja maaparandusega alustati:

-         1946 – esimesed talgud Saaremaal Lõõne soos;

-         1947 – Kostivere sovhoosis;

-         1948 – Sadala ja Oidermaa sovhoosis.

§  „Punaseksvärvimise” motiivid – võimumeestel poliitilised, maarahval „võimaluse” loomine.

§  1949.a. 17.jaanuaril tegi EK(b)P Keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm NSVL Ministrite Nõukogu esimehele J.V. Stalinile ettekande kolhooside loomise käigust Eestis. Ettekande 10.punktis on kirjas: „Eesti NSV-s tuleb organiseerida laialdast melioratsioonitööd. Meil on vähemalt 680000 ha kuivendamiskõlbulikke soomaid, neist 350000 ha on juba osaliselt varustatud kanalite ja kraavidega. Nende 35000 ha kuivendamine ja ülesharimine tähendab seda, et me saaksime  sealt üle 500000 tonni rukist või võiksime pidada täiendavalt 350000 lehma, kes annavad aastas ligi 35000 tonni võid. Tuleb alustada kuivendussalkade või -brigaadide loomist Eesti MTJ-ide juures ja võimaluse korral luua spetsiaalsed ekskavaatorijaamad.”

§  Samal aastal ilmus ka „Eesti NSV Ülemnõukogu seadus soostunud maa-alade kuivendamise ja kasutuselevõtmise ning põldheina külvikordade rakendamise plaani kohta Eesti NSV-s kõrgete ja püsivate saakide kindlustamiseks ning loomakasvatajatele kindla söödabaasi rajamiseks”.

 

Viieaastaku plaanina nähti ette järgmised tööd (tuh.ha) – sarnased 1938.a. vajadustele

 

Tööde nimetus

1950.a.

1951.-1955.a.

Kuivendussüsteemide taastamine ja ümberkorraldamine

4,0

46,0

Põllumajanduslike maade kuivendamine drenaažiga

10,0

95,0

Soostunud heina- ja karjamaade põhjalik parandamine

2,0

23,0

Soostunud metsamaade kuivendamine

5,0

35,0

Kuivniitude ja karjamaade põhjalik parandamine

4,0

46,0

Kuivendatud pindade kasutuselevõtmine põllumajandus-like kultuuride alla

10,0

115,0

Kivide koristamine

5,0

85,0

 

§  Tööde juhtimiseks loodi ka Sovhooside Ministeeriumi Maaparanduse Projekteerimise Ehituskontor, mida kureeris ministri asetäitja Minna Klement ja kelle maaparanduslikuks nõuandjaks oli jälle Evald Toomingas!

§  „Kraavihallideks” olid suures osas „Rahvavaenlased ja bandiidid”, so kodukohast põgenenud taluperemehed ja metsavennad.

 

Järeldused:

-         arvestades Evald Toominga järjepidevat sekkumist maaparandustööde planeerimisse võib väita, et ta oli initsiaatoriks ka 1938.aastal ning 1949.aasta arengukava on vaid kohandatud variant 1938.aasta omast;

-         arengukava polnud „punaste propagandatrikk”, vaid peremehetundega inimeste ettevõtmine.

 

 

 

 

 

 

1978

 

 

 

 

 

Eraldi teema.

 

 

 

 

 

2000

 

 

 

 

 

1.     Poliitiline taust

Kõigile tuttav, kuid täiesti vastupidine 1938.a. omale:

- põllumajanduse arendamine ja maaelanikkonna elukvaliteedi parandamine pole prioriteediks, propageeritakse põllumaade metsastamist, erastatakse ärimeestele elukvaliteeti tagav infrastruktuur.

 

2.     Sotsiaalmajanduslik taust

Maaelanikkond on suures osas kolhoosnikustunud ja maaomanikud linnastunud.

 

3.     Arengukava koostamise eesmärk –

- kuidagimoodi teadvustada võimuorganeid maaparandushoiu vajadustest. Sellest ka arengukava sisu kvaliteet.

 

    4. Tõsisele arengukavale sarnaneb rohkem 2005.a. koostatud uurimistöö „Maaparandustööde investeeringuvajadus”.

 

 

 

 

2008 +

 

 

 

 

1.     Valmimisaeg 2012

§  Vajalik ettevalmistusaeg;

§  Prognoositav EL uus põllumajanduspoliitika;

§  Peipsi veeseisu maksimum;

§  Selgemad kliima soojenemise ilmingud;

§  Loodetav majanduse tõusuperiood.

 

 

2.     Maaparanduse ülesanded 2013

§  Jätkuv maaparandushoid;

§  Meetmed põua- ja üleujutuskahjude leevendamiseks;

§  Keskkonnakaitse ja loodushoiu meetmete rakendamine ka väljaspool maaparandussüsteeme.

 

Järeldus: mineviku punane maaparanduse asendub rohelisega!